Kallis ma lasen Sul minna
Kallis ma lasen Sul minna
Üle metsade, järvede ja soode
Üle sumeda mere
Üle lageda taevakaare
Üle musta madala maa
Ma küll ei tahaks aga tean et Sulle meeldib nii
Sulle meeldib olla vaba
Muretu kui lind
Kallis, lenda
Ma lihtsalt vaatan pealt kuis lahkud
Ma tunnen, ma vaikin
Lasen Sul olla iseendas
Usalda mind, ma ei murra Sind iial
Kuigi see murrab mind end
Ma vaid mõistan Sind sügavalt
Vaatan Sulle silma
Ma olen hinges Sinuga
Kallis, tean kes Sa oled
Ja tean kuidas Sa siia said
Austan Su soove
Ma ei taha Sind muuta
Tean, ma ei saakski
Vaba lind peab lendama omatahtsi
Vaid nii on ta õnnelik
Ainult aeg saab teda muuta
Kui sedagi
Ma tean seda kõike
Ma mäletan...
Sest mina isegi olen see lind olnud
Ma olen tahtnud lennata
Ja mitte ükski vägi seda muuta ei saanud
Kui, siis ainult aeg
Kui sedagi...
Ma olen kallis, kel lasti minna
Nagu minagi Sinul nüüd minna lasen
Järgi luuletajat
