Pahandus

Kus vitust ma, peaksin teadma, heaga,
panen alati peaga,kui värssi hakkan seadma,
ei nad peata, seda, võivad neada, lukku suu jämeda reaga,
mis siin ikka teada, alustan veaga,
Pillun mürki, kümme kükki, pole ma üksi, kohe saad kümpi,
nobedalt süttin, närivad küüni,võrku nad ammu püüti,
ammutand müüti, lammutan müüri,veri ei hüübi, keegi on süüdi,
maha müüdi, kolisid heina-küüni,veidralt keerasid tülli,
nüüd näed kütti,võbelevat sülti, lihvimatta jäänd külgi,
lotendab-lotendab, ohkega rohkelt saand, enest popuatada,
kopertab-loperdab,torke haavast verd välja lahmab, mis tunne on tappa saada?
korja oma past nüüd kaasa,pigi ikka vaja, higistand end lambaks, kuri on karjas,
kes mida varjab, nikuvad nikuliste kirkus su paljaks,sama rada haldab,
sama paska kardab, kes nüüd kätte maksab? pauk vastu maksa, väga ei maksa-
ära ei lasta, tuleb X6 mitte mazda, võlakirja tööstus kui Nasta-Q,
iga-päevaga langevad su aktsiad, keelt pole mõtet hakkata kandma,
parem kakerda valka, pakenda kaasa,pageda ei saa ja, või peab käe kõrvale kellegi saatma?
No ladna, nimodi algab, tühja ei kargand,puu-pääd-kuu päält pärdikutele aeg tutvustada maardlat,
miski ei maandand-seda maakat ennast ei taandand, tahan tervet kassat, valga pätid julmemad,
kui nod sealt lasnast, tammelinna sonionud või künsa seal aardlas
säravate silmade-irevil hammastega avaksid justkui aarde laegast,
Küll kõik loksub paika, kui taipad, et karjumine enam ei aita, pole ühtki onu kes tahaks tulla kaitsma-teiste sitta maitsma..
Ei saa laita, k6 on kaif- Jah!
enam ei aita, ega sa ei aima?
Selja taha laimab? Ette vaatab,siis taipab,
Nahh! Kõiksuse Krahvv,ütle mis kõikidest võitudes saab?
kui tulemuseks ikka on mask?Sama-vana past, sittus liiva..
Oma liivakast!Teised veel süüdi et said liiga?
Pisardad, ma ilastan, kisaga, visalt ja,
pole mõtet piinata, kui hakkab panema vigast ta,
juurde lisada, kruvid logisevad, keegi ei iitsatand,
täna pitsat ei saand, hoopis sai piitsaga,kubjase pitsat all
igapäev võiks riimi ju visata, ennast mitte vihata,
ei jõuua enam vihjata, kuid jõuuan kribada, õuues nunnud- toas kiskjana
näed seda vaid kirjana, kuid kui kuuled, siis tunne justkui oleks saanud kirkaga,
mis on hullem, kas see et ei suhtlend või see et kui suhtled, sind hakkab ta pilkama?
Kaane järgi hinnata, õhku täis ninaga, Tükk tööd hoida keelt hammaste taga..
Saaksid seda teada kui elaksid minana...Ahha, nüüd kõik on jälle selge,
jäädvustan mõtte siia hetke, kõik mida minust arvad, illusiivne,
kirjutan stiile, kihutan kiirelt, viilutan silpe, ihuvad nad kirvest,
piilupart oma ilmes, võita iga bättel mulle lihtne,
ei taha minuga freestylida-ütlesivad-sivalt; Sa oled liiga Ill mees!
vaba-voolu alati lasen sisse!
Mis teed, mister, hetkeks veel vestlen ja olen suht kindel, igal sammul,
Viga saanud, ila pannud, suht paadund, nikuvad ringi, endal pere kodus asub,
kõlavad lasud, võõras suudab ju lakkuda haavu, ega ei laabu, ega ei maabu,
Ulgumeri millel vaid välise abil mingi stabiilsus saabub.. Iga sõna nii haakuv,
igas kõlas kõla oli mandund, lõdvalt oli saatnud, üks päev teab mu poeg,
et issi oli sellel räpi tseenil punnvõrride kõrval maastur
Rahu ei saabund, valu ei saatnud, aru ei saadud, et see ei edenda kasvu,
respekti saan nii tallinnas-valgas, tartus, kuhu mu jalg ka aga ei astuks.