Mis on õnn?

Kas viib mind ükski tee õnneni?
Või ehk on valesti see kuidas mõtlesin?
Kas saab sundida õnne?
Või on õnn see üürike hetk,
mida ootamatult tõdesin?



"Mari ainult magusast moosist hakkab kõht valutama!"

Lapselik jonn, soov et elu üle valitseks kontroll,
mõistmata, kui võikana allasurumine võib lõppeda,
Konfliktiga ei saa tulla ju rahu,kõik mida vajan on..
saada aru
Milleks ma veedan oma aja, et ära joosta,
Kui tõde on siin samas mu sureva näo peegelduses,
Raisates aega et luua ammu kadunud tunnet,
Mu lapsepõlv on surnud, on aeg edasi liikuda,
Kõik muutub, kuid milleks mõistus kinni hoidmiseks pingutab?
Seal on nii palju valu..kurbust..
Kas õnn on siis see kui kõik nii ebakindlana ei tundund?
Igas päevas uutsust, kuid iganeb paigal seisvalt,
Kui sul vaid enese lohutuse jaoks vaja on usku,
Ennast ei haletse, igas päevas need sitavaresed,
ei usu, et tuleb olla parem mees? Võrreldes,
Alati kade meel, Aeg maanduda ja mõista,
Me oma inimkonnana oleme valel teel,
Lastes end hoovusel kanda, voolu vastu mitte kakeldes,
sellises inimeses tõeline süütu rahu valitseb,
see meel igat eneses toimuvat ei talitse,
ega halise, justkui oleksid Ainult sina saanud elu käest katkise
Teadlik olles, olles valmis alati päikse särast lahti laskma,
Ava käsi vastu võtma torme, kui liigud endaga pidevalt,
vahetult.. Vaid siis olen õnne osaks langenud,
Kõik on uus ja üllatav, mitte mulle "juba Teada"
uus päev kuid enamik meist elab seda samamoodi,
kui narkomaan süstlaga..Inim käitumine sind üllatab?
silmad on vaatamise jaoks.. Milleks siis ette kujutad?
Kas elades siin ja präegu ilma mineviku tassimatta,
selle illusiivse isiku purustaks? Kuninga troonilt kukutaks?
Sellele etendusele innukalt ootan et konduktor mu pileti mulgustaks.
Kas ootan muutust selle pärast, et pole mõistnud Miks, See mina,
pole suutnud muutuda? Õnne taga ajamas,
Vanaisa õpetused unustand...

"Keda Petab Kulla Sära..
Selle Sööb Uss Ära!"

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard