Mandumis Nähtuse Neuroloog

Silmakirjalik, oli kõik mida enese suhete peegelduses silmasin,
Kuidas on see võimalik? Enam polegi nii Kõlav viis,
kui sõbra viis, sügisene tuule iil, ,mure stiil, mööda selgroogu,
ülespoole ajju judinad kulgesid,
mis tegeliku toonud
põgenemiseks tõe eest puudub moodus,

Mu mooduseks on mu loovuses peidetud toonused,
mida kohtan vaid ülemisel korrusel,kui nina pole enam nohune,
olenematta nendest oludest, katsun elada värskena mitte korduses,
koorudes, sõnade vooludes, virkast voorusest, tihkest kooslusest,
mis kostnud mu eest, hooldust mu sees, lihvides kõik oskusteks,
mõista end, mõistes sind, igas sõnas uuriv meel kõlas siin,
paljud arvasid, et see pole üldse võimalik, kui ma nende piiritletud maailma,
ühe lausega hõlmasin, saagi wrõnn-wrõnn käima tõmbasin,
vaevalt sa mõistad mind, kui selle seina sisse akna ma vaid ühe salmiga lõikasin,
Miski pole enam kunagi sama, sest sul terve elu olnud aega, et enest avastada,
selgroogu tõe jaoks kasvatada, olla originaalne, mitte varastada,
kuulsin seda hala ma juba enne munast koorumist kanala taga,
kui pesat välja veeresin, ja vaid tõde teenisin, teie kultuur oli halvim viis,
teada saada mis muunduks meeles nii, et sõdimine poleks vajalik,
Kõik justkui kujutluses päikest ikka vaataksid, kuid sa vaid teaksid,
kuidas meil sajab siin..Kui sa vaid teaksid..Ja Sa alati teatsid,
ja ma näen kelleks ennast pead siin, veab vist, alles siis,
kui moodi läheb närtsind lill, su ärplev stiil, su mähkmes sitt,
usud mis meeldib...Kuid tõde näeb iga silm,
polegi SINA see kes on ilmalik, taeva taat,
mida sa siin heiietad, ainult konflikt su tegelikkust peegeldab,
mul savi kuidas ennsat meelestad, nõrgukesed
kes alati allusid, polnud ennast kehtestand..Juhina.
Teid võib juhtida, tänu sellele dikteerib keegi teine kogu muusikat.

see pole esimene kord, tegelt see pole miskit uut,
pea sees puudus kord ning uhkus lõhki ajas juust,
Silman su üllatust, kui kõik selle saasta tagasi olen süljanud,
mis su sees raevukuse süüdanud, kuid sa kardad tõde,
nagu küünal kardab tuult..
nagu küünal kardab tuult..
nagu küünal kardab tuult..
elades kujutlusega endast, oled endas inimsuse hüljanud!