Eluheidik

Nii kaugele kui silm näeb.. on postkastid ja prügikastid..
Ma usun jumalasse ja kapitalismi..
kuid kui ma seda ei teeks..Mind ei saaks olla..

Jooned..
Värvi nende seest,
Värvi nende väljast,
Värvi kuidas tahad,
su mõtlemine defineerib kogu tõe..

Kas need tööriistad mida te inimesed kasutate,
on võimelised mõõtma mu tekstuuri,
eww ta on maaväline! Pange mind vaatamiseks puuri!
Ärge puudutage või laske tal enda kõrvale istuda,
Olen sulam su kätel, vormi mind, nagu vormid
kõik koleda ilusaks! -Ausus peaks olema parim poliis...Kui kõik vaid oleks nii lihtne..

Elupäevad..just siin.. Kõik on uni ja ma ei igatse mitte miskit,
ma jään seisma siia päevani, kuniks kõik kildudeks on purunend,
kõik on klaas! See illusioon mind äratas! Imenud kõik sisse käsnana,
viha, kurbus, valesti mõistetud..Üks päev kõik muutub,kui see puruneb,
loodan, et seisad ka siin. võtmata mu nõu kuulda,
Ma olen eksinud, sest olen enda ainus teejuht- teejuht mutta
Näe mu innukust, ühe lausega võid paljastada kõik mu nõrkused,
ma olen su võrgu sees, sulan su kätel, kohtuliku pilgu eest kusagil ei pääse,



Jooned..
Värvi nende seest,
Värvi nende väljast,
Värvi kuidas tahad,
su mõtlemine defineerib kogu tõe..

Jooned..
Värvi nende seest,
Värvi nende väljast,
Värvi kuidas tahad,
su mõtlemine defineerib kogu tõe..
Sure!

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard