Kaduv Keel

Autor: Mäster Kuus (Maarjo K)
Lisatud: 20/09/2018 12:47
Kategooria: Vabavärss
Vaatamisi täna: 0
Vaatamisi kokku: 1297
Kopeeritud: 0

Õige K6 oli halb ajastus,
võõras pajatus,mis kasvas sisimas,
uurimas südikat, süda mis sütitas,
päikse taeva, hallil päeval, kui kuristikku kaevan,
pandoora laeka, milles papüürusel mu veritsevad initsiaalid,
natüür on see millest valmis see maailm,
Pole algust pole lõppu, ainult võikus, isekus,
peidetud tõeline mõistus, enese kujutlus lõksus,
kui silm petab taeva kaare kõrgust,
ja iga päev mööduv, teadaolev kokku löödud,
vibreerivast sisinast mu kõrvades, mõõtmata mõõtmed need,
kuulatades uus keerd avanes, lõputus spiraalis,
perfektne meditsiin..valmis, et tohterdada musta auku,
aeg on suhteline, tegelikkuses oleme me ammu kadund..
Miljardi aasta tagused mälestused, millest me vaim meile suhtleb,
eimiskis..Eimiskist, enese pettus kirjeldab kogu mu liiki..
Silmad kinni, suu lahti, järgne mulle..
Kaduvas keeles, välja sureva rahva murdes,
kui tugevalt tunnen, vabadust, kui tõde mus puhkeb,
pole ülbet ega uhket, kortsus kulme, elu lõpuni Julge.
ennast ikka ei kardaks, vennast ikka ei salvaks, kõik reeturid,
eneselt said oma palgad, endast hästi arvad, gravitatsioon tutvustab sind maaga,
Tõde selge silm vaatab, mõtlematta, nähes mis tegelik, hägune pole silm,
mõistjas pole märulit, kõndis käed taskus, kui tassisite oma kärusid,
Suutmata olla tänulik, nüüd ehk mõistad, miks pead üldse maksma,
liigutama, ja valima eluks sellise tava, ise tahad, ise kannad, oma tõekspidamiste eest
lisatasu alati maksad..
Kõik vajalik on olemas, et teada saada, silmad, et näha, kõrvad, et kuulda,
Süda, et tunda, mõistmiseta, pole võimalik end muuta, sest see pole füüsiline tegevus,
Ja muutud sa seni, kuniks su tatt veel lõugadest venib, ma kedagi ei teenind,
ei kellegile peni, leiva leidsin, üks päev olen ma kellegile kangelane veel, kuid seni..
olen ma järjekordne veidrik..Kuid just nõnda võitsin ma õiguse mõelda,
mõelda nagu ma mõtlen, öelda, et kõigel on mitu külge, Kolm kuus ja IX