Ei Õpinud Mida Pidi Õppima.

Lüüriline meister, vabastiilides kindel,
toon ajupesu ohvrid tagasi rindelt,
Mängin tohtrit kui kujutlustes sipled,
mis diili teed?-Uhkuse egotripi piider,
käsi kiimleb, suuda hoida selga sirgelt,
pead virgelt, mugavtsoonis tiire teeb,
valikud ja alati lihtne tee,meelerahu suunas,
tõde ei kuula,
tegelikult omab vaid psühioosidesse suunda,
pea ei saanud eilsest puhtaks,
tunneb rõõmu kui sai kellegi arvamust ta muuta,
palga töö sljuuba, tähtsusetu õhku täis
ambitsioonist pimestatud murdja,
valitsuse murjam, endale ei taha, teistele teeb kurja,
nagu kameelion, vastavalt inimesele maski muundab,
ta on igas riigis, ismis, toomas läbi konflikti vaid surma,
segadus mis eneses tunnista brutaalset-julma,
võrdluses pea mis ausust ei kuula, ju ta,
suudab vaid tänu lohutusele uskuda,
kogu see süstematiseeritud ideoloogia
võib ju sellise vaimse haiguse esile kutsuda,
tahtes head;halba iial ei unusta, kurb kui keegi ei tunnusta,
ju te välise arvamuseta julgust ei saa,
su näitlemine reaalsuse piiri ei puudutand,
peale vaimse haiguse miskit uut kah ei kuulutand,
nii, et jutusta, uhkusta,lõpuks sõidad ikkagi bussis
ja kui k6 kontroll tuleb suurest hirmust pileti ikkagi mulgustad,
äbarik, ära viin, pealiskaudne piisavalt, et mõista,
et pole väga deep, võrdluses alles päkapikk,
Mõtluses,sa vaid mäda vitt, telerit vist liialt kauua vaatsid,
globaalne sama sitt, tagatipp, vali poeeti kellega jamad siin,
mürtsub seal kus Mõrtsuk kuuel raev pagasiks,
tõehaak ja subwoofri kõrval ootab pagaznik
maastik, mis silme eest jäi varjatuks..

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard