Täna õhtul
Täna õhtul, kui väljas on pime
ja tähedki taeva all.
Ning puudeltki langenud lehed.
Seisan mina sel talvisel tänaval.
Ei loe tarku raamatuid ma,
ega õhtuti kuula bachi.
Vaid sinusse armunud olen
ja sellest tundest ma ei saa lahti.
Su silmad on kui värelev vesi
Ja su süda on armastust täis
Ning sinu ilust ma iial ei väsi.
Sest minu hing sinu hinge kõrval käib.
Ma tahaks hoida käes sinu kätt
ja jalutada sinuga pargis.
Ma tahaks kuulata lindude laulu,
Kui sina vaid minuga räägid.
Ma tahaks istuda sinuga murul
ja oodata päikese tõusu.
Ma tahaks vaadata su silmade sisse.
Ning loota, et sellest saan jõudu.
Kuid asjad siin ilmas kahjuks nii ei käi.
Ja ka mina pean tõdema seda,
et koletist nagu mina,
ei suudaks iial tahta nii kauni neiu süda.
Kuid loota ma siiski ju võin
ja unes sind jälle saan näha,
sest minuga pargis sa kõnnid,
igal ööl ja ma loodan, et ka täna.
Kuid nüüd jällegi väljas on pime
ja seda paberit hoian ma käes.
Tea, et olen sinu jaoks alati olemas.
Isegi kui sina mind iial ei näe.
Järgi luuletajat
