Vaadates lasnamäe tulesid

Vaadates lasnamäe tulesid
tuhandeid aknaid
tähises öös langevat tähte
kauguses vilkuvat tulukest
tundub kõik nii
tühine

Pisar mis varasügisesse
tuulde uhtub on vaid
tühine
liivatera lõputul rannal
maailma mil nimeks

Olen vaid
tühine
osa sest mõõtmatust keerisest
vaid
tühine täht hoomamatus galaktikas

Kuid miks oled just sina neist
miljardeist täht mida ihkan
kui kuud kui päikest
kui haruldast puud
talvist äikest

Me pilgud kohtuvad
kuid hinged on puuris
väikeses ruumis
ses väikeses ruumis
taas pilgud kohtuvad
kuid valgusaastate kaugusel
tundud sa
paljundades mu
tühisust
lõpmata

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard