Hetke ajatus

Sa oled põranda praksumine
Oled tindiplekk mu sõrmil
Kitarriheli toast tuppa kaikumas
Pisar minu põsel
Kuid
Hetki hiljem kitarriheli vaibus
Tunni pärast pisarad ka lakkasid
Päevi hiljem tint mu sõrmilt kulus
Uues kodus praksumine vakka jäi
Kuid
Mu kõrvus siiski põrand praksub
Tint mu nahast läbi südamesse süübis
Kitarriheli mängides taas meenub
Pisar valat nähtamata vormi

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard