Tasuta jõusaal

Mina mitte sallima lauatööd
mina sallima õues elama
mina teadma mis kräppi sa sööd
mil mina palju putru neelama;

sest see on parim toit hommikul
ma olema palju liikvel teedel
see elu metslasel loomulikul
kes tõstma raskusi objektidel;

sest lauas passida kui orjapidamine
muutud zombiks paberi või ekraani ees
suur rutiin ja vaimne nõrkus istumine
selle all kannatab nii naine ja mees;

saama oma spordi katuse alt väljas
liikuv keha saab tasuta jõusaali
sajab vihma, lund ent mu ihu paljas
oma ellu 4 seina ei maali;

tõsta kive, puitu ja plastikut
ning alati liik ..... Loe edasi →

Daniel Johnston - Some Things Last a Long Time

Sinu pilt on endiselt
Minu seinal, minu seinal
Värvid on heledad
Heledamad kui eales varem

Punane on tugev, sinine on puhas
Mõned asjad kestavad kaua
Mõned asjad kestavad kaua

Sinu pilt on ikka
Minu seinal, minu seinal
Ma mõtlen sinust
Sageli, sageli

Ma ei unusta kõiki asju, mida tegime
Mõned asjad kestavad kaua
Mõned asjad kestavad kaua

See on naljakas, kuid see on tõsi
Ja see on tõsi, kuid see pole naljakas

Aeg tuleb ja läheb, aga samas
Ma ikka mõtlen sinust
Mõned asjad kestavad kaua

Sinu pilt on endiselt
Minu seinal, minu seinal
Värvid on heleda ..... Loe edasi →

Igatsen oma pääsulindu

Oma pääsulindu igatsen ma koju,
ta nii ilusasti katuseräästa all vidistas.
Sinna oma pesa punus,
linnupojukesed üles kasvatas.

Räästas jääpurikas tilgub...,
koha võtnud seal.
Minul aga pääsuke mõtteis mõlgub,
ei tea kas näen ja kuulen eal.

Kolme aastasele Helmile

ütle nüüd lind on õhus
kala vees tarus valmib
suvel mesi mina kilkan
järve vees siis kui
soe on vesi

Aeg

Tulevik on tulevik -
see minevikku jääb,
on vahepealne olevik,
kus miski pole jääv.

Aeg see käib ju omasoodu,
küsimata meilt:
"Kas ehk see, mis teie loodud,
alles jääda võib?"

Mina tulen, olen, olin,
Sina ikka ka,
kõik, mis meie juurde tuli,
mälestusteks saab.

- Tarmo Selter -
2023

Eesti on ja jääb

Sinine on meie taevas,
must on tume metsaviirg,
lumivalges pilvelaevas
kõrgel pilvepiiril siin
vaatame, mis meil on olnud,
mis on varsti tulemas,
Eestit ümbritsevad ohud
sellel tuulepealsel maal.

Eal ei suuda ükski vägi
murda rahva tahet,
kes näeb ajast aega läbi
levitatud valet,
hoides vabana me hinge,
meie kodumaad,
aeg teeb ikka omi ringe,
Eesti on ja jääb.

- Tarmo Selter -
2023

Kallis sünnipäevalaps

Toogu see imeline päev Sul' igatsorti kauneid lilli,
silmadesse sära
ja suure rosinatest pungil kringli,
et võiks ikka rõõmus olla
Sinu meel,
et kõik takistused kaoksid Sinu teelt
ja et kuldne päike Su südant paitaks
veel ja veel!

rõõm võib olla
ka lihtsalt sellest
päev on kauem valge
vähemaks jääb pimedust
teedel libedust
ahju tarvis terveks talveks
jätkub kuuris kuivi halge

Raagus oksa aias vaadates

talv otsa taeva all
nii ööl kui päeval
me kõrval lume valgus
kaua meil veres
üks ja seesama ootus
sinul lõhki läheks
kurguni kinni nööbitud pung
minul rõõm
tekkinud lehe
rohelisest idust sest
suu juurde seda tuua
käel on sund

Peopesal hinge kaaludes

aastaid kulub
et veri omaks võtaks
ei rõõm saa olla
elu iga joodud sõõm

meis piinaks muutuda
võib äkki kire lõõm
armu perutama
hakanud sööst
selles tuhas kustuda
mõistmise miilav
tasane hõõg

Meie elu

Elu kõrvaltvaatajale
Eestis paistab hea,
selle elu ootajale
palju öelda saab:
"Eestis hinnad kõrgemad,
jah, samad, mis Euroopas,
palgatase sama taas,
mis vaesel maal on loota,
valitsuses kadumas
reaalne pilt me elust,
mõni õrnalt adumas
on miskit eesti valust.

Eestis õnneks tõsteti
miinimumis palka,
tulumaksuvabaks tehti
rohkem raha rahval
märkamata seda, et on
suurem elukallidus,
ei saa mõsta seda valu
meie riigi valitsus.

Mida muud siin oodata
kui vaesumise lainet,
Eesti oma monopol
meil jutuks annab ainest,
võttes ära viimsed sendid,
säästud pangaar ..... Loe edasi →

Vastlakuklid

Oi, mis maitsvad vastkakuklid,
vastlapäev on tulekul!
Tali, mis sa enam passid,
lumigi on minekul.

Vastkapäeval lusti, sära,
kelgusõidud teeme ära,
pikka liugu laseme,
saavutame uue taseme.

Vanarahva kombekohaselt
hernesuppi keedame,
oaleemekest maitseme,
seakooti närime,
lakapealsel hullame.

Võtame sest päevast palju,
teeme rohkelt rahvanalju,
kaotame piirid endi seest,
võtame ja naudime hetki vastlatest.

Inimesi on ikka igasuguseid

Inimesi on ikka igasuguseid

Mõned hingavad
rohkem sisse kui välja
lähevad õhku täis
ja hoiaks jumal
et neid keegi ei torkaks

Kesse siis koristab

Nood aga kes vastupidiselt
annavad maailmale
rohkem kui võtavad
on lõpuks
kui kuivakskrutitud sidrunid

Tavalised inimesed
hoiavad imekombel end tasakaalus
mis ühtpidi sisse lähebki
tuleb teistpidi tingimata välja

Ja õige vähe häirib neid tavalisi et
inimesi on ikka igasuguseid

Porikärbes

Porikärbes unine,
ronis aknaklaasile.
Kevadiselt soe päiksekiir,
une porikärbselt viis.

Aknalaual potilill,
aasta ringi särab silm.
Sinililled magavad
valge lumevaiba all.

Porikärbes unine,
potsatas aknalauale,
tiirles ringi veidike,
vajus uniselt lillepotile.

Tunnete tuba

Mu sees on üks väikene tunnete tuba,
see on minu enda tundlik süda.
See tunnete tuba on poolenisti vaba
ja võtitki pole lukuaukku vaja.

Aegu raskeid ja helgeid
on peitnud mu tunnete tuba,
kuid õnne ja rõõmu rohkem,
oled soe süda- minu tunnete tuba.

Vahest kuulda on väikest koputust,
süda saab sellest ergutust.
Elan ja olen oma tunnete toas
niikaua, kuni süda vastu peab.

Sõber hea

Sind kui väljas kohtasin
siis kõigepealt ma märkasin
et sina hea ja kena,
mu sõbraks saad vist täna

Saime tuttavaks me kohe
sõbrad olnuks nagu ammu
Jagasime muret-rõõmu
käisime koos ühte sammu

Kallis sõber mulle oled
sinust paremat ei tea
kui ka maailm vahel kole
siis üksi olema ei pea


..... Loe edasi →

,,Kevad"

Lumi sulas ära
loodus näitas sära
kellukesed puhkesid
omaette suhtlesid:

,,Kevad ongi käes,
igas orus, mäes!
linnulaulgi ilus,
Keegi seda silus"

Õis

Ükski õis ei ole sama,
kipud vahel unustama,
looma seoseid õite vahel,
see on lihtsalt mõtteahel.

Igal õiel oma süda,
mille jaoks on vaja luba,
õielehel oma kuju,
oma arvamus ja tuju.

Õis see õitseb helluses,
hõljub tuule kerguses,
särab siis, kui teda Sa
kastad ainult õnnega.

- Tarmo Selter -
2023

Kaunis, õrn ja edukas

Mäletad Sa seda aega,
kui veel rohkem nägid vaeva,
polnud lusti, lillepidu,
pisiasjades vaid ilu.

Sära nägid rõõmukillus,
hetki, mis vaid peidus Sinus,
soojust kustund süte peal
üritasid saada taas,

Lõpuks tasus ära vaev,
täis sai kannatuste kaev,
saabus rõõm ja saabus edu,
armastus ja elu võlu.

Päiksekiirtes särad taas,
kaunis, õrn ja edukas,
püüdes jätta meelde need
hetked edukuse teel.



- Tarmo Selter -
2023

sõbrad ära lähevad
su elust tasahilju
kui uksi paugutaks
vähemalt kui öelda saaks
endale mornilt
mingu
kes enam sult küsiks
kui ronka raag noka
vahel homme kohtad
kask veel lehtedest on tühi
jõe kaldale kuhjub rüsi
talve järel millal
peame valguse pühi
end päiksesse pillad
sul uuesti ahned on silmad
meelel talvest villand

Musta vee jänes

Mil välismaal kostuvad paugud
tehakse püssiga augud
kalender, mis aasiast
kuulutas uue looma aastast;

nägin pilti tantsiast
kes võtnud kostüümi seljast
tiigriaasta lahkumisel
olnud kaootiline päev sel;

aga meil vahet pole
selline inetus näärikuus ei ole
eelmine laupäev väikses Eestis
aega noor mees vee ääres veetis;

jää sisse on tehtud auk
ja siis kostub pauk
peegelpildis pentagramm särab
mille all portaal kärab;

väljub 2 pika kõrvaga
sale naine oma iluga
kelle küljes maagilised võrud/paelad
kätel/jalgadel küljes kinni kindlad;

mille Hiina ..... Loe edasi →

Hing igatseb

Talv on liiga pikaks venind,
hing igatseb kevadet,
süda põuest välja ronib,
kurbus tuleb järele.

Jääpurikas

...jääpurikal on silmas vesi,
kuigi aega on veel palju kevadeni...

Külmaga

Külmaga naeratades
lood sooja südameisse,
oma võluga kaunistades
tood sära silmadesse...

- Tarmo Selter -
2023

Must lumi.

On see valge lumi
näib kui must talv
tee valge käib vikatimees
musta lumme jälgi jätab
jätan jälje et lumi valge
leiaks hingeleegi
ingel kaitseb leeki alati.

esimene kevad on valguse kevad

ronga helisev
kronk mu pea kohal õhus
valguse kevad
kas äratas sul vere
rao et pessa peagi viid
*
öö saamas otsa
pimeduse asemel
aina rohkem toas
hommikuvalgust aknas
hinges malbust selle ees

Maailm vajab rahu

Kui saaksin ma midagi teha,
või oleks mul midagi anda,
siis annaksin ja teeksin kohe,
et maailm saaks rahus olla.

Murdeeas

täiskuu puhtuses
sa endale jääd äkki
võõraks ja tunned
hing võinuks olla teine
hoopis teine ka su meel



*
kuu valguses mets
ja jõgi magada ei
saa me vahel vaid
hõõguv süda ja veri
akna hele habras klaas

Mulle meeldib

Mulle meeldib pehme talv
Mulle meeldib Sinu pehme iseloom
Mulle meeldib taevas lai
Mulle meeldib Sinu piiritu silmaring
Mulle meeldib päikesesära
Mulle meeldib Su soe süda
Mulle meeldivad looduse hääled
Mulle meeldib Su kõla hääles
Mulle meeldib üdini elu
Mulle meeldib Sinu kannatlik meel ja rahu

justnagu ilmsi

aknast paistab ookean
pilliroog õõtsub tuules
toas vaidlus veiniklaasi taga
selle üle mis on kuld
lähen sõnade poolt palavaks
köetud toast välja
tuul jahutab meeli
kõik öeldu muutub korraga
tähtsusetuks ookeani
ja õitsva pilliroo tuules
õõtsumise ees

kaldal barokkstiilis lõpetamata
majade seinad ja katused
müürid nende kaitseks
ja nii juba sajandeid
lõputu taevasina
tuhandete kilomeetrite
viisi ka sealpool silmapiiri
lained loksuvad
ookean on alles
tühjus täidetud
milleks kõik need sõnad
nisu tuleks hakata lõika ..... Loe edasi →