Jõuluks koju.
Astun jäätund rabateel
indu jätkub, reibas meel.
Ümberringi laukad, veed
metsapiir on kaugel veel.
Seisatan ja vaatan päikest,
ketas riivab mändi väikest.
Lõpuks metsataha kaob,
minu süda vaikselt taob.
Lisan sammu koduteel,
kõik ei ole möödas veel.
Komistan, kuid püsti jään,
kõvaks külmund järve jääl.
Kohe metsast välja saan,
ees on suur ja avar maa.
Selle keskel väike salu,
mille kõrval minu talu.
Astun sisse, istun maha,
enam tõusta ma ei taha.
Jõulutoiduks verivorst,
ahjukartul, seenesoust.
Kuuse alla pandud nuku
ära nägi väike kiku.
Vudis mulle ruttu vastu,
võttis käisest, tule, astu.
Läksin lastelaste juurde,
oma majja, tuppa suurde.
Keset jõulukuuse sära,
jooksu, kilkeid, pidukära.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
potsataja
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: potsataja
- Lisatud: 15/12/2018 12:26
- Kategooria: Jõululuuletused
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1693
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud