suured väikesed lapsed

noor naine kel pilk muretu
nagu polekski lapsi temal
ei tea kuis kodu on unetu
ta pole soovinud olla ema.



külmkapis on tühjus pilgatu
pole kunagi neil kõht täis
sisemuses sõnatu on igatsus
nad pole rõõmsat päeva näind
ema ei ole neid vaatamas käind.


hingelt on katki nende olu
närvisüsteem löödud puru
vihane igapäevane meeleolu
lapsemeelsusest jäänud rusud
pisaraid endasse siin surub
laps kelle kodus olemasolu
on emale madalam kui muru.


sellised inimesed ei vääri head
kes ainult lunivad laste näol abi
rahalisi toetuste numbreid sa tead
nende laekumiste päevasid meeles pead
üksikvanemaks muudab sind raha krabin.


kas nõnda kasvab uus generatsioon
suus sigarett, käes vaid viinapudel
sündimata elude geenide mutantsioon
kadunud manale teele õige peremudel.

sellised vanemad ihkamas vabadust
tehes lapsi vaid oma hüvangute hüveks
kinkimata neile väikestele armastust
nõnda muutub tuules kõveraks tüveks.

palju me veel uusi seadusi teeme
järjekordseid makse üles seame
inimelu enamat kui lihtne seeme
ühiskonnas tavasid muutma peame.

et teaks ema ja teaks isa
kodus ootamas lapsed kallid
kes ei pea taluma öös kisa
kui koju jõutakse "ballilt"
nädalavahetuse diskoteekidest.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard