leib ja supp

me pruugime elada sama elu
süüa sama suppi ning leiba
minu taldrik on silmini täis
sinu oma tilgatumaks tehtud
aga kadedust ei ela hinges
murran oma viilu pooleks
jagan paar lusikat leemet.


kas su keha ka kunagi täituks
kas su sisemust toidaks õhk
nahk kahvatu ning kondine
kiiresti edukaks tahta
saanud elus inimfiguur.


nüüd teiste arvelt omale
elamiseks eliksiiri otsid
varastades hinge tagant
säästud viimased palukesed
lähedastelt kes end avanud
korraks paar tilka andnud
kurgukuivuse vastu siis
keeleotsa hetkeliseks niisutamiseks.


istunud oled restoranilauas kaua
kelner siis kandikuga tasa saabub
asetab sinu ette supitaldriku aurava
kui ahnitsed põletad koheselt keele
või pigem jaotad tilkadeks elupäevades
kõvaks läinud leiba ära minema sa viska
suus hoides piisavalt kaua pehmeks läheb
hoiab organismi - vaimu vee taasringluses.


ära siis kiirelt rutta
otsuseid näljasena tehes
hiljem surnuks valust nutta
kui on ikalduse auke täis kere

------------------------------
pigem maailma tasuta andidele ütle alati tere...

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard