hingemeri
tol tormisel ööl kui
ekslesin paadiga ma
sihitult sel suurel
enese otsimises lõpmatuses
lained löövas hingemeres.
ei seletand kus on kallas
millal möllav mäss tuli
kus algab... kus lõppeb
silmapiir tunnen nagu
oleks mind neelanud tundmatuse
olemine ja selles peituv allilm.
järsult kumas öösse majakas vee
peegelpinnalt ülevalt - alla
sinu käed tirisid mind helkivate
tulede säravate tähtede poole
sinu kaelas päästerõngas millega triivime
sügavas udus leidmaks uueks olemise
armastuse loodud maad meile kahele.
me uinume... me ärkame...
kostub esimene linnulaul
tärkab esimene võrse
ärkab esimene silmapaar
piilub taevanurgast päiksekiir.
ma tõmban sõõmudega kopsudesse elu
joon inimeseks saamise eliksiiri
ja mõistan et me olemegi siin
kus üheks joonistuvad taevapiir
südame tunnete kollektsioon.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sander Seire Sander Seire
https://www.facebook.com/sand3rolen - see on minu facebook
https://www.facebook.com/neuroticdream/ - see on minu luuletuste leht
kui sulle mu luuletused meeldivad või huvitavad tunduvad siis void anda teada!
aitäh ja ilusat päeva sulle :)!
Info
- Autor: Mushrooms (Sander Seire Sander Seire)
- Lisatud: 19/12/2018 10:32
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 923
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud