Pingu Ja Valgeke lumememme meisterdamas
Pingu ärkas täna hommikul vara
mõtteis oli kindel tal soov
täna teha üks vahva lumememm
sest lumi oli mõnusalt sula.
Läks äratama Valgekest tasa
kellel vurrud nina all
võbelesid raskest norskamisest
nagu põrisev automootor.
Pingu sosistas talle kõrva
nii ta oma silmad avas
haigutas suu hästi laiali
uniselt veidi aega maigutas.
Joostes läksid trepist alla
haarasid külmpkapist kala
pugisid kõhu kiiruga täis
panid selga joped ja jalga
pehmed ning soojad saapad.
Kahekesti hakati veeretama
palle lumememme tegemiseks
esimene valmis ilusti ja
südames oli mängulust.
Teist meisterdades Valgeke
kuhugi salapäraselt kadus
Pingu vaid pallis kellegi
saba siputamas nägi.
Pall sai liigutamisest hoogu
veeredes mäest mürtsti alla
ning katki läks välja tuli
sealt nöbinina ja silmad
ning armas hülgeke.
Naerda palju nad said
ning siis hakkasid uuesti
agaralt pallikesi veeretama
jõudes kõige enne pimedat lõpule.
Ninaks pandi talle porgand
silmadeks väiksed kivikesed
nööpideks söetükid siis said
kätte pandi jõulutundeks
hästi lõhnav kuuseoks.
Peale seda istus Valgeke kelgule
Pingu lükkas hoo sisse ja hüppas peale
vihisedes mäest alla rõõmsa tujuga
ees ootamas all orus nende koduke.
Oma väikses toakeses sooja teed jõid
kala veel õhtusöögiks kõhutäiteks sõid
pugesid kõrvuti vooditesse põhku
uinudes mõtetega, et küll oli päev...
Järgi luuletajat
