Ületamatu mulle kui Mt.Everest

Istun ja ootan; vihm ei lakka;
Piilun ehk kohtan;kuid ei..
Nii ta ei arva; kaunilt kallab;
Külma tuule abil värin mu haarab;
Värvin maailma kus ei julge tahta;
Enamat kui su kauguses imetlemist;
Meenutan kuidas su lihtne olemasolu;
Mulle ime tegi; peast vist segi;
Keegi pea mind kasvatama;
Taevas nii mu tegi; anumana;
Julgematta ammutada; rohkemat;
Teades; et ahnuses taat mind võib
Siis kahtlustada; valu tagant siiski;
Pisut sosistan; salamisi ta kosmilise
Pintsliga joonistan; lähedust; mis..
Su häälest tulnd; valetan kui ütlen
Et ma ei karda tuld; ja et ma pole kurb;
Kuid mul pole muud valikut; kui lasta lahti;
Justkui see oleks asjade loomulik kulg;
Tulgu mis tuleb..kui kedagi teist..
Siis vähemalt enest ma ei tunne;
Uuriv ja juurdlev; kuniks su rada vabatahtlikult;
Viimaks mu juurde kulgeb; seistes selles vihmas;
Julgelt; vähemalt ei näe keegi kui ma..
Nutma puhken; üle huulte mu tunded;
Mu riie mu munder; mu riime; tuulisel purdel..
Pole ülbet pole uhket; vinnas kukke vaid ainult..
Kahetsus mis enest nuhtleb;mitmeid tunde;
Istudes üksinda..lootes, et äkki nüüd sa tuled..

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard