Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Kõndides üksi sel teel

Kuuvalgus on see, mida silman,
kui õhtul ma voodisse läen.
Vahest pisargi tuleb mul silma,
et millal sind uuesti näen.

Kui üksi vaid kõndisin radu,
siis tahtsin ma kedagi veel.
Kuid üksikum veelgi on olla,
kui keegi on olnud su teel.

Üksi kõndides mõtlen ma palju.
Üksi kõndides vabaks saab meel.
Ainult nii olen kindel kui kalju.
Ainult nii püsin üksi ma teel.

Üksi olles saad vihma kõik kaela
ja kõik tuuled on vastu su ees.
Ning kui kukud, võid nutta või naerda.
Aga tõusma pead ise sel teel.

Kuid kui juhtub, et keegi on tulnud
ja võtnud su vigase käe.
Siis päikese lõõma sa tunned
ja taevast sa jällegi näed.

Aga õnn pole see, mis peaks jääma
ja üksi taas oled sel teel.
Oled näinud sa nii palju vaeva,
et keegi vaid märkaks sind veel.


— Janari T
1
22/03/2019 Igatsus

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Janari T

Kasutaja Vahest profiilipilt

Aitäh.

Info

  • Autor: Vahest (Janari T)
  • Lisatud: 22/03/2019 10:04
  • Kategooria: Igatsus
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 1999
  • Kopeeritud: 4


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud