Riimiluule luuletused
Kokku 195 luuletust, mis kindlasti riimuvad
Ãœhiskond
Ilusate mõtetelinn oli vist ju tartu ?
aga meie ?
Lähme ära Harku.
sest seal kõik me tuttavad,sõbrad, nagu üks pere.
lähme - lähme - ütleme neil tere
aga enne, läbi Lasna - Stop maardus
tirime naisi linnapealt nagu kalu veest Mart Laagus
puud on raagus
õhtu saabus
nüüd
ma langen taevast nagu lennuk piloodita
kui sa ise täpselt ei tea
ära palun meile soovita
kalamajas esimest korda getsi said sa proovida
peale esimest mahvi
sa kukkusid üle parda, uppusid, oled vardas!
Selg sirgu, ära karda
august välja aitab iseloom
seega võta teekon .....
Vilde, 150
Palju õnne, Eduard Vilde,
Aitasid meil rajada silde
Lõikusid mõne 20 sajandisse.
Ju meid sa tõid ajendisse.
Uskumatu, sul juba 150
Õlgadel hoidku sind puhas muld.
Näitasid mis meil on päris kuld
Nihutasid kõiki, kuni tuli sul tund.
Elagu Vilde, Elagu, sada viiskümend
Lahendus
Tormide teel,
Tõsi on see.
Kõnnime veel
Ei lõppegi see.
Segadus suur
Hiilib põues
Varsti taas
Jalule tõused.
Pea täis on mõtteid,
Kuhu Sa küll tõttad?
Vahel ülimalt hea
Oleks lihtsalt nutta.
Murede eest
Peita end ei saa.
Tuleb kannatada ära
Ja edasi minna.
C.S.
Müügimees
Igapäevaselt ma müün reklaami
nii palju just, et olla müügikunn.
On igal firmal sitaks kraami:
kuvalda või siis augu ette punn.
Kolm viimast müüki olid eri tuusad:
ankur kutile, kel oli lekkiv paat.
Siis mükoloogile sai müüdud suusad
ja aiandisse tavaline naat.
Mul muidugi ei ole ambitsiooni
poliitikas või olla tšilliv täkk.
Karismata müün kallilt missikrooni
ka eidele, kes sajand varem oli näkk.
Ehk proovin kätt veel mõnes vallas,
no näiteks ujumises olen hea.
Tean intuitiivselt kohe kus on kallas
ja lõhnast tunnen ühiskonnas sea.
Proovida võik .....
IX leegioni poeg (tsentuurio)
Verest punane jõgi mu seljataga voolab,
valatud vendade veri raputab haavale soola.
Tagasi koju kord minna, ei midagi muud ma soovi,
kuid mu vibu on tõmmatud vinna, sest jumalad minust ei hooli.
Pole kindel, kas koju ma tahan,
tapet' ju vendi ka seal
ja kodu ma jätsin kord maha,
teades, ei naase ma eal.
Löön mõõga siia mulda, kuhu vennad on maetud,
ei iial tagasi tulda, kui elu on vägisi võetud.
Karjun ja tahan vaid nutta, jätan ma jumalad, lihtsalt hülgan,
mu samm pole enam ruttav, surnud leegionäride kilda.
Jan Mercurium
24.3.2014
Oma mõtetes !
See maailm silmale nii võõras näib
kõik helid ja hääled- nagu noad teravalt mu kõrvust läbi käib.
Iga keharakk end justkui halvatuna tunneb,
tahaks pääseda sellest valusast tundest.
Mõistus mängib trikke,
pannes uskuma asju,mis ei eksisteeri.
Veelgi rohkem tegema tegusi,
millest keegi ei hooli.
See unelm,millest unistanud
igakorraga ainult unenäoks ilusaks jääb.
Nii panengi pea padjale
ja igavesse unne jään.
Lootus
pimeduse varjud minust mööda hiilivad
kas on see pelgalt ettekujutus-meelepete
või minu suurimad hirmud mis tõeks saada võivad
oma samme ma aeglustan ja vaatan seljataha
kuid vaid märg asfaldi peegeldus jääb minust maha
püüan säilitada selget mõistust ja sammuda edasi
ent tundmatu jõud mu sees sunnib mind minema tagasi
sügiseste puudeokste sahin ja petliku tuule kohin
ei lase mul mõelda,kuidas üldse siia tulin
mitte ühtegi hingelist ei möödu mu teelt
kas olen jäetud siia üksi või tuleb ikka keegi veel
hingematvalt kaunis taevas ja päikese soojus mu põs .....
Kunst on kunst
Kunst ei ole
kunsti teha -
kunst on kunstis
kunsti näha.
Kunst ei ole
kunsti näha -
kunst on kunstist
raha teha.
Kunst ei ole
raha teha -
kunst on rahas
mõtet näha.
Kunst ei ole
mõtet näha -
kunst on mõttest
lapsi teha.
Kunst ei ole
lapsi teha -
kunst on lastes
kunsti näha...
/Mari*Uri/
Sõjatandri punane vaip
Ma tunnen valu, kuid mul ei ole enam mõtet karjuda,
nende lendavate pommikildude eest meeleheitlikult varjuda.
Laiba lehk lämmatab hinge ja mitte keegi mu valu karjeid kuule,
enam ei saa ma iial enda kaunist naist suudelda ta magusale suule.
Mu suus on pritsinud pori ja vere segune maik,
vasaku jala asemel on vere ja muda maaliline laik.
See mille peal rooman ei ole maa, vaid mu vendade laibad,
nad on kõik auklikud, lõhki rebitud kui viledad kaltsuvaibad.
Ma tunnen laiba lehka ja põlenud naha haisu,
mu sees viha pulbitse ja tapahimu vaid paisu.
Ma kuulen tankide là .....
Päev,mis hävitas kõik
See päev , millest unistavad kõik
See päev , mida keegi ette ei näe
See päev , millest oleneb kõik
See päev , mis mööda ei läe.
Üks päev, mida ootavad kõik
Üks päev , mida mäletavad paljud
Üks päev , millel puudub kõik
üks päev, mida varjavad kaljud .
Sel päeval kõik toimuma hakkas ,
vaid päeval see kätte jõudis.
Sel päeval kõik hakkas ja lakkas
Kõigele lõppu see päev nõudis
See päev , mida varjasid kaljud
See päev , millel puudus lõik
Sel päeval teadsid paljud,
et päev , see hävitas kõik.