Sügavad veed

Kordumatu; Hinge paberitele matnud;
Kordumatu; kui vaimu sügavalt sisimast..Välja lasknud;
Igavikulist entiteeti hingel kandnud; Tormi tuules Karastas;
Lubades, et iga mu hinge tõmme kuulus talle; mille ma tagastan;
Julgust andev; malbust saatev; Avasite kõrvad; olin lahke;
Kurbusest hüsteerilise naeruga alla lastes; vedelaid kellel püksis tahke;
Ekskremente; Ekslen keele sekslev meede; Tuimaks külmunutele;
Südant soojendavaid leeke; mõtete keeristes, Puhaste motiividega;
kui te alles Sõna "kavalus" paberilt veerite; armastus mu vabadus;
Sajab sada hieroglüüfi templi seinalt mu veritsevasse südamesse;
Külvan meetme; Süütan kergelt; Hüppan merre; Keeb kõik mis polnud ehtne;
Aurustudes;Kannatuses kogunedes pilvedesse;
teades, et suunda võtmata alla sadada tuleb;
Mustas pilves; mustas miljardis killus;nirinal lõua otsast tilkus;
Niisutamas mu all olevat põuast räsitud maad; pikse karge mürin;
Mis putukad talve unest äratab..

Orgudest saavad järved; kraavidest ojad; seda üksikut tühermaad;
Hakkavad katma taas mu pojad; vabad tugevad hinged; maailma lapsed;
Mitte kodumaa orjad! Kui kohutav; mis kinni nõnda hoiab! Kui Kohutav;
Kui näpuga sulle osutan; tule-tule; end siin puhtas vees kosuta;
Ise mõtlema minevikust vabana; sind kohustan!
Valitsus skeptri põletasin; ussi oma sabast lahti laskma õpetasin;
Mustmiljardi jalgse kuradi talla alla mikroobiks tambin; Kildudeks;
pudenesid maskid; Kuldne ajastu; mille tulekut kuulutab;
viimne hinge tõmme; külmaks
Kui viimane kiir mu nahka on puudutand; kui võimalik;
Ma teist kedagi ei unusta; Kui mälestus miski mida alles võin hoida;
Igavesti üha uuesti ja uuesti mõtte sopis seda surematut lugu jutustan!

Tänu avaldus poleks piisav; Läinud mu avar; Kõik tõesti jooksis liiva;
Nii ta olema sai; nii ta jääma peab; Andmata pead; igas reas peegliks mu vead;
pühendudes; üles tulles; hauast ei tõuse; põrgu valitsejast otse igaviku tulle;
Kordumatu; Mida enesele korrutanud; Kordumatu iga veste mis eelmisega kattub;
Viimne vaatlus; näite mäng lõppemas; ei ootand iial muud kui kerget aplausi vastu;
Ei palu su armu; "ei paista varjud neile kes ise on valgus" julgesin küsida; püsida,
südikalt; maalimas ta igavikulist lüürikat..Idu seemne teind; Kogemus milleni küündida;
enest vaid süüdista; kui peita end ta eest püütsid sa; jõllitab mind kõverik sihver plaat;
millel välja läikiva naeratuse võin nühkida.