Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Unustatud suveöö

Kargel, vaiksel suveööl ma oma akna avan ja nukra pilguga vaid kuusirpi kõrgel ülal taban. See toob mul meelde, kuidas kuvas see kunagi ka üle meie ühiste retkede, veel seni unustamatute naudinguhetkede.

Kas mäletad ka seda, kui kõlas eemal äike ja meile tundus see vahemaa veel kauge, kuid sina juba tajusid, et torm niipea siiski ei rauge? See olid alati sina, kes tõi minus esile tahte ja jõu, andsid mulle eksistentsi mõtte, täitsid armastusega mu põu.

Nüüdseks möödas need päevad on ammu ja jäädavalt läinud ka sina, mispärast siis väärin elu veel mina? Miks küll varem õiget rada ma ei näinud ja ühiseid samme sinuga koos me sellel ei käinud.
Lõpuks kerkimas päev on uus ja viimaks ometigi ma juba tajun, kuidas koos sinuga jäädavalt igavikku ma vajun...

— RemyKalda
4
23/05/2019 Kurbus

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

RemyKalda

Kasutaja RemyKalda profiilipilt

Minu kirjutistesse on põimitud pisut nii luulet, filosoofiat, sügavamaid moraalseid arutelusid ja mõtisklusi elust ning selle väärtustest. Loomulikult on nendesse lisatud ka omaenese kogemusi ja mälestusi, mis ongi osaliseks inspiratsiooniallikaks.

Info

  • Autor: RemyKalda
  • Lisatud: 23/05/2019 22:12
  • Kategooria: Kurbus
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 1247
  • Kopeeritud: 0


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud