Mandumine sotsiaalmeediast
Internetti lisada oskad sa vaid prahti, mõistlikuks mõtteks ei jäägi enam mahti.
Jagavad nõu nii arvamusliidrid kui elustiiligurud, ent need on vaid inimesed, kel endil elud on purud.
Kleitidega mehed ja habemega naised, kas pole need meie ühiskonna mädapaised?
Instastaarid endist klõpsivad pilte uusi ja näitavad seljas kaltsukast ostetud vana pluusi.
Blogijad kirjutavad, mis täna neil menüüs ja mõni bimbo halab, kuidas meiki tehes murdus kunstküüs.
Joutuuberil valmis sai tuliuus teos; ta filmis eile seda, kuidas trussikud pesuvees olid leos.
Linke postitad ja teistele saadad, loodad ju sinagi, et keegi neid vaatab. Su elu hinnaks on saanud klikid ja laigid, netis ennast vaid üles haibid. See ongi su elu valuuta, ja selle kurss on niru, oma rumalust sa parem kiru. Su ainsaks kaaslaseks jääb nüri meel, oled omadega ammu vaimsel allakäiguteel.
Pööbel nõuab lolle nalju, labast show'd, mõttetööd on taband põud. On isiksus kadund ja ajugi tühi, sotsiaalmeedia sinuga põrandat pühib.
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud