Palat Number 6

Luupainajast silmad avanesid;
kanüüli välja rebin; plaanin oma põgenemist;
segaseks pea need ained tegid;vaevu jalad all seisid;
roomasin mööda seinu; veritsevasse auku käel;
sadu süste tehtud; ainus mida teadsin;
pean siit saama plehku..
Kivi põrandal tasased sammud;
varjuna käimaks mu kannul;
teades, et kui mind kätte nad saanud;
voodi külge ahelaisse uuesti pannud;
üks kõik palju karjud või palud;
need tumedad tuimad silmad on sellega harjund;
näen kuidas rahuldus neid saatnud;
kui ütlevad sind uuesti süstides:
"Rahu-Ma saan sinust aru"
Palat number kuus mis keldri korrusel asub;
Pean saama siit minema; siia jääda ma ei saa;
mööda koridore kajab kuidas keegi paaniliselt kisendab;
kartes; et sellest põrgust polegi võimalik pääseda..

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard