Taeva kingitud viljad

Autor: Mäster Kuus (Maarjo K)
Lisatud: 28/08/2019 18:11
Kategooria: Vabavärss
Vaatamisi täna: 0
Vaatamisi kokku: 820
Kopeeritud: 0

Mu vaikiv triumf, ei võta seda mult ükski eunuhh,
Käituma sunnitult väljendamas veidrust;
hetk mil oma tõelisi tundeid peitnud;
selle saginaga kaasa minemast keeldun;
Kardinate taga kurat on ju peidus;
hoiatasin teid kõiki, pange vähem põkki;
ükski debiil siin maa munal ei nussind Kõksi;
autism pani vaatama neid tõde kõõrdi;
kui mu kõrval vendluses kõndis;
enamik neist oma südame välja öökind;
lootes, et südametute seas;on neil rohkem lööki;
minuga need alatud trikid ei toimi, selline käitumine;
imeb ise teadmata vaid sarvikul lonti;
vaevalt iial uskund, et ta läbi aegade mu suurim houmi;
kes miski pärast mind alati hoidis;ma seda ise ka ei tea;
miks ta kingitud kogemus mus lille õitsemist toitis ja
see paganama hästi mu loovuse heaks toimis; vormis;
midagi olulist... midagi mis alati on olnud siin...
Jälgis rahul-tasakesi kui ta kingitud seemned
suursugusteks viljadeks valmisid; elemendid karastasid;
ta õppetunnid harisid, panid mind mõtlema oma enda peaga;
lugupeetavust võite te kõik neada, ma astun sellest lõksust välja...
Heaga..kõik üritavad olla kontrollis;
kuigi seda sorti teadvus ei saagi ju midagi suursugust iial teada..