Pirogovis

Üks pink ja selle pääl kaks hinge
ja selja taga Toome nõlv.
Kell tornis tegi oma ringe,
me kohal kaardus taevavõlv.

Me rääkisime sellest. Taevast.
Et kuidas pole lõppu sel.
Mu sõber vahel murus miskit kaevas.
Ma tegin suitsu. Liikus kell.

Läks kosmosele esimene toost,
see küsimus ei leidnud lahendust.
Veel rääkisime. Nüüd juba ajaloost.
Kas tuleviku toal on lagi must?

Ning mis on inimhinge kaal,
kuis on ta nõnda raske vahel?
Mis hoiab kinni inimest siin maal?
Meil oli hea. Mõlemal. Meil kahel.

Mul lõppes õlu. Vaatasin su poole:
"Jaak, veel ühe ringi teha saaks."
Sa järsu lõpu tegid jutuvoole -
lõid tiivad lahti, jäi õhku ainult..Kraaks!

Tauno Rahnu

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard