Tume

Kõige Kurja juur;ja nad ei kuula;
aga ma ei suuda ennast muuta; annan talle miski puhta;
et mitte keerata seda tundmust luhta;
keeruline; kui teen neid riime; silme ees teeb trikke;
kui peetrus ise; laseb mu väravatest sisse;
aga viimne tuleb ikka iseenesest; vestetes; kus enesekesksed need;
kõik need mõtted mis lenneldes;
sillutavad teed; et petta seda mis eksleb
mõõtmatutes mõõdetes; sõlmin pakti; andsin talle takti;
lasin need loomad lahti; enne kui mõistsin oma andi;
samas vanas mallis; millele miski pole kallis;
ühes mõttes; ühes mõtetus mõõtmes;
mõistes kuidas vaid köömned; jäävad sellest mis õige;
peegeldudes; heegeldab teksti mis avaldab survet;
samas see munder; mis hoiab kõik ühes suhtes;
seletamatuga; vestes kus vastutab; lahustab et;
ennast ei kasutaks;kui pettuses end kahtlustan;
lõuad endiselt matsuvad; lõpetamas jämeda kasuga;
kaldumas; terroristlikuks;
seni kuni tasapisi need vaimud siin hiilinud;
hinges kriipinud; silmis pole muud kui luul..
Mõistatus..mis jääbki mõistmatuks..
Läbi selle maailma pettustest iial ei lõiganud;
iial kasutamata kasutatavat võimalust;
nähes kõike ja kõiki kui kõlvatuid.
Kuratlik hääl mu nime hõiganud;
viimse võtab must; ta orkestreeritud pettuses;
kus ta hoiatused kõlanud; miski mida pidasin võimatuks.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard