Luuletus.ee logo
tsitaat Leiuta, mõistus, kirjuta, sulg, sest ma võin täita terveid raamatuid. tsitaat William Shakespeare

Üks ammu unustatud tunne

Üks ammu unustatud tunne,
see tunne jälle
kerkib seest.
Maailm justkui
vajub unne
mu teadvus kistud
ribadeks.

Sadu teravaid nõelu
torgivad mu elupuud.
Ma mäletan su õelust
mind jälgib ärev kuu.

Ulg mind saadab tasa
pimedus mind irvitab.
Kuniks iseend ma avan
kätleb kurbus minuga.

Mis ka lootsin leida siit
leidmata võiks jäädagi.
Kõik unustusse vajuks -
seda ööd ma enam ei talu.

Kiigub vana roostes värav,
vana kuuse silmis lein.
Rohtunud ammu meie rada
mõni valu on nagu vein.

Vaatan pilvedega tõtt veel
ja tallan rada igavest.
Kes teab, mis on ees -
öö silitab mind armidest.

Peatuda ei või ma
küll lõppu jõuan viimati
ja ulguda koos selle ööga
ei taha enam iialgi.

Väike värin on hinges
rada lookleb silme ees.
Rahu soovib eilne -
see uni on nii veider.

Kiigub vana roostes värav,
vana kuuse silmis lein.
Rohtunud ammu meie rada
mõni valu on nagu vein.

Kui ma täna purunen
korjamata jäävad killud.
On asju, mis ei unune
ja mida tegelikult
pole olnud.











0
SAADA LUULETUS SÕBRALE 🠓
Loe järgmist luuletust
Vali teema: Öö rada tunne
Taavi Järv

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Kommentaarid
Info
  • Autor: taavijx (Taavi Järv)
  • Lisatud: 10/11/2019 10:52
  • Kategooria: Varia
  • Vaatamisi täna: 1
  • Vaatamisi kokku: 525

Märksõnad



Privaatsuspoliitika



Lisa enda luuletus
      Unustasid parooli?