Puudutus
Igatsen su leebeid käsi,
mis peatuma mu puusadele jäävad,
sinu vaatamisest ma ära ei väsi,
tund tunni järel, tundidest saavad päevad.
Ma igatsen su pehmeid huuli,
neid, mis puudutavad mind,
mööda mu kaela ja käsi,
kuni peatuvad mu huultel terve tunni.
Igatsen su lahkeid silmi,
ja seda kaunist naeratust,
oleksin nagu sattund filmi,
kus pole mingit kartust.
See, kus oled sina,
lihtsalt sina ja ei keegi teine,
minu käte vahele pikali heidad,
suled silmad ja kõik ei ole enam tavaline.
134
10/12/2019
Elu
Järgi luuletajat
Kommentaarid
vaffaveidrik
vaffaveidrik olen ma!
kirjutan luulet vahest ka!
Tere tulemast!
Info
- Autor: vaffaveidrik
- Lisatud: 10/12/2019 22:37
- Kategooria: Elu
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1632
- Kopeeritud: 15
