Keeluarmastus
Olen röövel, sain sult tunni,
oleks võtnud teise veel,
aga miski siiski sunnib
loobuma sust päeva eel.
Sinu lõhn mu paljal kehal,
puudutus ja mõttepuudus,
täna korraks käisid ehal,
minult röövitud sai truudus.
Mõistus läks ja jäigi sinna,
sinna, kus su sõrmed,
ma ei taha ära minna,
parem las ma kõrben.
Kõrben karamelliks soojaks,
magusaks ja meelaks,
varuarmastuse loojaks,
mida piibel keelaks.
Luban endale, et homme,
homme ununeb see tuba,
kuigi tean, et nüüd see komme,
mulle külge jäänud juba...
Veebruar 2012
13/02/2012
Armastus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud