Üks

Maailma äärel kõõlumas,
tuleb taeva taat
Andes kuradile üle minu õla õlu ta,
minuga sõbrustab..
Võrukael, lõbus naer, tõhus laeng,
rinnus laeb, virkus lahkest,
siirus tahtest,minast minna lastes,
siit must raev, on kadunud,
saabunud, valutult, arutlus,
kaaslust saatnud purje tuul,
päevadest saanud aastad,
kui ennist oli mure suur,
siis nüüd,
aeg möödub muretult,
visioon, selgus, nägemus,
kohas kus ükski muutuse eest pääsenud,
loovus mille tõttu tunnen end päästetult,
kõik andsin, kõik võtsid, iga tilk tindist,
mis värelust silmades võltsis, eraldades sama rada,
millel me kõik kõndind..
Maailma äärel kõõlumas,
tuleb taeva taat
Andes kuradile üle minu õla õlu ta,
sõbrustab,
kõik mu mudased sammud siia osutusid tõhusaks,
ehk kohtume tee peal, kes teab, sust sõbra leian,
ehk puuduvad seinad, mille taga ennast peita,
seik idu-jõust, mis vaid ühe korra ennast vestab,
Terves igavikus, hetkes millel laiius kuid puudu pikkus,
kild ventileeritud inspiratsiooni mille ammutasin just sinust.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard