Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Любим

Незатейливо пела на ушко
Нитью тонкою буквы сплетая,
Убеждала поверить послушно
В облаках человек не летает.

Обещала остаться навеки,
Неразлучною следовать тенью,
Но едва солнце пряталось в тучи,
Распадалась надежда на звенья.

Может заново выстроим ритмы?
Вместо будущих дней-многоточий,
Провожая закат, сложим рифмы,
Запятой разделяя пол ночи.

Каждый миг представляя последним,
Допьяна упиваясь друг другом,
Отдадим время чувствам конфетным,
Заразившись сердечным недугом.

Попрощаемся в россыпи звёздной,
Что случилось сегодня, забудем,
И закружимся завтра по новой,
Обнимая того, кого любим.

05.2020

— Andrei Jevdokimotsev
21/05/2023 Rahvusvaheline

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Andrei Jevdokimotsev

Kasutaja A.J. profiilipilt

https://www.facebook.com/andrei.jevdokimotsev
https://poeziya.ru/u/10541/

Info

  • Autor: A.J. (Andrei Jevdokimotsev)
  • Lisatud: 21/05/2023 08:45
  • Kategooria: Rahvusvaheline
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 525
  • Kopeeritud: 0


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud