Jaaniöö

Suvearmastust palju on siin
Ja õhk on me tunnetest tulvil
Su jalajälgedes liblikatiib
Kuid pilgus iharus hulbib
Vaos hoitud su käteramm
Ei mõista – on´s vajalik see?
Astu mu poole veel viimane samm
Minuni pikk pole ju tee

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard