Mul ei ole kõik hästi
Ei hoida sind ma saa, kui tõtt sa ei räägi,
Enam hing ei hoiata, ainult au mul määrid,
Mõtlen tihti sinust, kuid täis saanud ring,
Ei kasvanud suureks, kellast kadund liiv,
Ära sind ei tunne, sest sa häbist hävisid,
Andsin endast parima, mind vaid narrisid,
Mingi teise mehe nimel vaid sind harisin?
Eks tead sa ise mis on sulle parim,
Kuid ei saa olla selgust peas mis valib,
Ära kasutajad ja ära kasutatav,
Ju see oligi see milleks tahtsid saada,
Nõnda Siirus ja austus võõraks jäid,
Nüüd vaid kujutlus kus see süda käib,
Pole ma ehk ühte koma teist,
Kuid olen piisavalt, ning asja saanuks meist,
Olin ehk olen ainuke kes hoolis,
Pimestatud silm ei näe pettust,
Mida nikunäljas naksitrall sõnadega vorpis,
Eesmärk pühendab abi-nõu,
Ja võõra mehe suust on iga nali shõu,
Olen ehk pettunud, et sa nii rumal, seda ei näe,
Kuid teesklen lõpuni välja, et mul see korda ei läe,
Mul saavad sõnad otsa, kuid sõnumit pole,
See olid sina ju, kes tegelikult ära jookseb,
Teise põse keeramisest olen juba hambutu,
kõik süvenes ja trikke kordama oled kaldunud,
Päev päeva järel aina rohkem olin armunud,
Nüüd tead mida ma tundsin, süda sees tardunud,
Iga kord kui andeks said, järgmisel korral,
tegid ainult rohkem Ai, ei aitand karjumine,
Ei aitand harjumine, näen vaid su ema irvet,
Palun aitab nüüd, ma endiselt piinlen.
Järgi luuletajat
