Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Mälestus

Raagus oksad mind piitsutavad,
lehed langend ammugi,
mitmendat sügist käin
ühte rada,
kõrvalteid ei olegi

Tuul,see naerab mulle näkku,
prille ninalt sikutab,
ulub kõrva,
kaob siis ruttu,
kord ju olid nägija.

Pehmes samblas seened rodus,
elu neid ei kõiguta,
eemal pohlad meelitasid,
tahtsid sohu tirida,
jändrik känd,aga jalgu väänata,
orav viskas käbiga,
miks küll teda ei märgata.

Metsa kohal pilved tulid kokku,
mustad,sünged-salaja,
tuul neid rebis kokku-lahku,
elu vastas samaga.

Hirm mul tekkis ühtäkki,
kuis saaks metsast minema,
Vaikus kõhe käis mu kannul,
sammudega kannustas.
Metsaservale nüüd maha,
heitsin puhkama.

— Lilia Järv
7
29/08/2020 Elu

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Lilia Järv

Kasutaja Lilia63 profiilipilt

Mulle meeldib luule ja kirjutan ise luuletusi,olen loominguline ja tavaline inimene.

Minu luuletused on autorikaitsega Lilia Järv

lilia.jarv63ätgmail.com

Kui Sulle minu luuletused meeldivad,siis võid mulle kirjutada:)

Päikest:)

Info

  • Autor: Lilia63 (Lilia Järv)
  • Lisatud: 29/08/2020 17:04
  • Kategooria: Elu
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 1014
  • Kopeeritud: 2


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud