Loovuse Loovutus [3]
sest, sulg on surmavam kui ükski relv, kõne sees, mõtte lend, mis võtteks teeb,
kui kõrben nendel sütel, kui püüdlen, et kostuks sinuni mu hüüded, mu süü see,
et ei oska samastuda, et ehk ei oska vabalt tulla, ehk ma olen nii nartsisist, et teid ei kuuland?
Kui pillasite oma kulla, mu jalge alla trampida mutta? Või ehk polnud mus piisavalt,
ehk olidki igal pool vaid pisarad, mida nõnda kindlalt siin iga sõnaga visandan,
surematu ja visa ta...soovin vaid olla auväärne isa ma,visata inimkonnale sitta ka,
et neid pimestada, ma ei saa-ma ei tohi, kuidas pärast pojale silma vaadata,
Ainus mis mul talle anda on, on see..Igavene ürg läte mis mind kasvatab,
kui neid vesteid pajatan, jälle paljastan koha mida kõik üldiselt varjamas,
Pussy räppar? 120+ võitu ja pole keegi mu tiitlit veel näpsand, bättlis tärkan,
valusalt jäätan nende südamed kui kildudeks nad väänan, siis soojendan flow,
ja tule panen räästa, jätkan, ja iial ei lõppe, lihtsusest maalimas seda kõike,
lõputu piiritu maailm, sa oled maailm, ja nõnda need mõtted, endiselt peavad oma kõne,
kaagutav kukk siin õrrel, seda mis on nii palju kui võimalik tõdev, teie kõigi arvamused ja,
sõnad sisse võttes, tänan selle eest mida pean õigeks, ning uuesti lõhken, lahti harutan sõlmest,
olen veidrik ehk seni kuni kasvatan enneolematuks järgmised põlved, justkui kangelase võimed?
Ei nii kiita ei võind end, lihtsalt kloun kes otsib sees toimuvale tõlget, tahumas välja mõlke,
uppumas jõkke, keda ma siin ikka üritan petta- ma olen ju nii rumal ja käitumiselt nõme..
Järgi luuletajat
