Meri
Lained tasa õõtsuvad,
ikka üles ja alla,
tunne, justkui hälli sees,
ikka üles ja alla.
Kajakad ei jahi kalu,
kalamehel ei näkka.
Näkid vesiroose,
upitavad üles laineharjale,
mis valutama küll paneb,
nende südame?
Taamal laevad kaugenevad,
pühin pisaraid soolaseid,
silmapiiri taha pilk,
jääb kauaks veel.
Meri on nii püha..
0
Loe järgmist luuletust
Lilia Järv
Kommentaarid
Info
- Autor: Lilia63 (Lilia Järv)
- Lisatud: 03/09/2020 18:52
- Kategooria: Varia
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 227
Märksõnad