Katsikute luuletused

Väike beebsu tuli siia
emmel rõõmu juurde viima,
keda ta ei olnud näinud,
olles emme kõhus olnud,
nüüd saab näha, tunda kõike,
elu täis on suuri võite,
naeratust ja silmasära,
armas .....

Loe edasi

Inimene sünnib jälle
oma lastega -
avastama aastaaegu
iga astega,
imetlema taevatähti
oma silmaga,
üllatuma,
unistama
iga ilmaga!





/Mari Uri/

Maimuke – su piiriaed,
millest üle hüppad,
krobeline metsatee, kust
käru üles lükkad.

Rappudes ja värisedes
hambaid surud kokku,
armastades-halisedes
kõvasti lööd lokku…

Küll .....

Loe edasi

Pardipoja prääksumisest
kurdiks küll ei jää.
Väikse tita vääksumisest
sulab hingejää.

Seda ongi vaja –
laste lalin, kisa…
Õnnest õhkab maja,
saanud perelisa!

Ka vaiksed het .....

Loe edasi

Ajal kui tädi Sofia sai vanemaks
teadnud juba liiga palju värve
halval ajal saanud emaks
mõtted söönud ta stabiilseid närve;

võõrastest end ta eraldab
nad kas käivad läbi portaali
v .....

Loe edasi

Olgu sul alati meeles,
mis tegelikult on tähtis -
hing kõneleb tuhandes keeles
ning vahel peab vaatama tähti...
Et selguks ja selgineks tõde,
et lapsed on olevik
ja sina kui nende sõber
ol .....

Loe edasi

Arvasin, et olen kõike näinud -
põrgu koopaid, taeva väravaid...
Hetk hetke kõrval targemakski läinud,
kui säilitanud silmi säravaid...

Arvasin, et olen kõikjal käinud -
kõndides võ .....

Loe edasi

Kas rihmaga või vitsaga
või hoopistükkis piitsaga?
või piisab karmist sõnast,
teistmoodi häälekõlast? 
Kas tohib ihu nuhelda
ja oksadega vihelda?
Eks tuleb rohkem suhelda
ja mitte tà .....

Loe edasi

Trilla-tralla, trilla-tralla,
jänes jookseb üle silla,
silla puud olid pilla-palla,
jänes kukkus sillalt alla.
Kukkus sillalt otse jõkke
ja sai muhu otsaette