Kaks Teist
Kõigest Kaks teist, ei midagi erinevat,
Kõigest Kaks teist, kes vaid teenind kus tõde elab,
/
Kaks teist, ühed vennad,
teile Hoidmas pöialt, et vabalt lendaks,
Ühe sooviga, ühel toonil nad, vaid rahu soovitand,
tulles tegema, ei midagist proovimas, hoolikalt,
silpe poolitand, et fookust roolida, mis koolitas,
seda tukset rinnus, enamikule vaid silmas pinnuks,
ei leia kahte teist kellel selline virkus, paigast nihkund,
tõe sõdurile au ja kiitus, inimkonna nimel riime vihund,
tundsin kohe, et sinust enneolematu sirgub,
ma vaid masinlik pildur, aega nõnda põgenedes viitnud,
kõnelemas kõrgetelt, enne kui koomal on silmus,
näeme, et elate hirmus, majanduslik seis ei anna kindlust,
usaldasin loojat ja visiooniga olles alati liikund,
sai alati kaetud mu nälg ja kõik isud,
Ehk on minu töö juba ammu tehtud, loodan, et kedagi ma ei petnud,
juhatas terve elu mind veidrus, mille tänu kaduvale hoolele leidnud,
ei keegi teine iial mu eest ei seisnud, tõe eest polnud kuskile minna peitu,
populistlikuid värsse tegemast ma keeldun, kõnelen kangast millest ma tehtud,
ei vihka kedagi, kuigi olen väga pettund, kõigil oli ju hea järgi käimiseks eeldus,
Kõigest Kaks teist, ei midagi erinevat,
Kõigest Kaks teist, kes vaid teenind kus tõde elab,
/
Kaks teist, ühed vennad,
teile Hoidmas pöialt, et vabalt lendaks,
Kõigest Kaks teist, ei midagi erinevat,
Kõigest Kaks teist, kes vaid teenind kus tõde elab,
/
Kaks teist, ühed vennad,
teile Hoidmas pöialt, et vabalt lendaks
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud