Teie
Luupainajatest saanud hommik,
Valgusega kadunud kõik tondid,
Tuttav mateeria võtmas vormi,
Sama tuba, üksi samas voodis,
Sumiseb telefon- keegi tuju tõsta proovib,
See keegi ainus kes vist hoolind,
isegi pärast seda kui kõik paljaks koorin,
häbelikult näitan talle mida loon siin,
Jälgin mõtte koostist, midagi soovin?
Enne ju küll ükski teist ei toimind,
Süüdistusi vaid loopind, nõnda poolik,
kui kõnelen-sa ei kuule valu mu toonis,
valimas, oma mõtte lalinas, meeldivaid pooli,
Hoiatasin, et vanadus karistab,
kui närtsind lille keegi ei noppind,
Selle igale ühele truu kes mind hoidis,
Kujutlustele järele anda ei tohtind,
Nõnda ohtlik, iga võõraga kohting,
Ei tea sa iial nende peidetud jooni,
Nõnda vaid pimestatult parimat lootsid,
kogu imestus valedes lõpuks muutus solgiks,
Otsid süüd-leiad süü teistes..Lõpuks ikka kõiges ise süüdi olid.
Kui needus:
Muutusetult sa tehtud, pettus südames kirkalt virvendab,
Näen sind minemas, vihas nõnda kindel sa, Isekalt,
Päev mil hing jäi pimedaks, truudusetus sind kirjeldab,
Muutusetult sa tehtud, pettus südames kirkalt virvendab,
Näen sind minemas, Päeval mil hing jäi pimedaks,tulgu..
kasvõi pisarad-valet hoida ei lubanud mul pilve Taat
Pahat poissi vajad, soovid õiguseid kuid kohustusi ei taha,
Jala nõrgaks saab kullast karrast, raha ja raha, oma ande,
sooja kodu näol, võõrastega maha magad, üks päev...
küll see kõik kohale jõudma hakkab..Üks päev, näed,
et just sinu pärast need lapsed tervemõistuslikeks ei kasvand,
Ühest päevast saab teine, teisest mehest saab eilne, tõele vastu,
surmani heitled, iga mõte on nii veider, enest pettev,
surivoodil vaatad tagasi ja need sõnad tulevad sulle meelde
kui miski ehe, tsenaristile tegude tagajärg on selge.
Järgi luuletajat
