Kristall Süda
Värvidest kirkalt virvendab,
Närvides ikka piinlemas,
Kõrvades pikalt undamas,
Muuta Ei saand- Muuta Ei Saand,
Sind.
Jultunuid, aitan püsti kui sa kukkunud,
Uskumus, et toon külvi kui julgustust,
Juhtunud, toon milles sõbrana suhtunud,
Ei kuulnud muud, Lubasin, et olen hullunud,
kuid see kurbus Must, minusse juurdunud,
Surub surmasuus, kus unustus,
Jättes mu sulle tundmatuks, unarus,
mida ei nad uurinud, enne kuulmatu,
mida polnud vaadata lubatud, juhatus,
mõistusele puhastus, kõne avarus,
truuduse muutmatus, orkestri jumalus,
siiruses pühendumuse kullanud, suutmatult,
tema vääriline olla, närin oma päevi,
kuid endiselt Sind ei kohta, Määrin oma närvi,
ja endiselt ohkan...
Ei järgne, ei juhi, ei ähi ei puhi, su järgi ei nuhi, surin,
tuhast tõusin, nutsin..
Ei järgne, ei juhi, ei ähi ei puhi, su järgi ei nuhi, surin,
tuhast tõusin, nutsin..
Neetud terveks igavikuks..
Peetud mind imelikuks,
Tehtud vaid hingede tipust,
Peetud iga riitus,
Tormisele merele tagasi siirdun,
Et uuesti unistada, kallast endale ei suutnud tunnistada,
Juhmistavad tavad, jätsin seljataha, kus pole iial nii avar,
Näen nii kaugele kui silm seletab, siit merelt ma, Ehk iial,
Ei pidanudki pääsema, turvalisest iial mõtlema, igavesti,
siin mõtlemas, ei pea kõhklema, teen mis vaja...
Siin pole ühtegi kindlat rada, ühtegi kindlat tava,
Hing on vaba, las tuul mind kannab, naeratus suul,
Isegi kui hukatus mind tabanud..
Ei järgne, ei juhi, ei ähi ei puhi, su järgi ei nuhi, surin,
tuhast tõusin, nutsin..
Ei järgne, ei juhi, ei ähi ei puhi, su järgi ei nuhi, surin,
tuhast tõusin, nutsin..
Ei järgne, ei juhi, ei ähi ei puhi, su järgi ei nuhi, surin,
tuhast tõusin, nutsin..
Järgi luuletajat
