Kuristiku serval
Kuristiku serval ammu
oled enesega.
Edasi ei ühtki sammu,
tundud ebalevat.
Käed sul kütkeis, kinni seotud.
Silmadki sundima suletud.
Ühel pool on kaos ja hirm,
teisel vabadus ning arm.
Ümber pöörata ei saa -
seal vaid minevikuvarjud.
Suunda valida ei tea,
sa ängistusest karjud.
Võin su vastu olla hea
ning ulatada käe.
Kuid olen aus, et ma ei tea,
kas ise rohkem näen.
Mina võingi olla see,
kes sind ahastusse rihib
teisalt äkki sama tee,
meil tuleviku kingib.
1
19/09/2020
Riimiluule
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sachtel
https://sachtel.blogspot.com/
Info
- Autor: Sachtel (Sachtel )
- Lisatud: 19/09/2020 13:42
- Kategooria: Riimiluule
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 745
- Kopeeritud: 2
