K6iksus
Kuristikult alla, vaba langus mind kandmas,
Polaarsust ei valda, ei usu head ega halba,
Vaid rahu sõja keskel tahtmas,teda ei tule,
Seda vaid kartmas, Pole loll kes teeskleb tarka,
vahest lihtsalt tead, et tuleb ülbikutele kesta anda,
Olen kõigest mina, suutmata lõugu kinni panna,
Tean, et see mind üks päev tapab, kuid tuleviku nimel,
Kavatsen oma eripära vabaks lasta, seni kuni jaksan,
Kõik on ühesugused, kõik on ühe suurused,Üks on erinev,
Juhatatud tuule keeristest, taeva kõrvetavatest leekidest,
kui vaid silmakirja-paber raha ja oma edevust teenite,
Iial pole sulle ma meeldiv mees, sest hinge põhja ei settind see,
Tõeline, kelle soov oli vaid virkalt näha su lille, kuigi nii kindel,
et tekitan teis pinge, sest tõde läheb ju hinge, vaevalt,
Võtad sa neid sõnu enda sisse, kobamas kobaraid,
tabamas kodaraid, manamas osavaid, jagamas voolavaid,
mis mu südametunnistuse koormaks said, Ossa Raisk!
Ei kiitnud heaks meelt mis on laisk, ega ka truudusetut naist,
Ju ma polegi, siis ju nii väga "Nice", vaid mädane laim,
Kuigi see on mu mein kampf- mille nimeks on Ain Kaif!
Terav taip, lendlev and, juhis kuidas äratada vaim,
loodan, et elust samapalju kui mina inspiratsiooni said,
Parandamas mida oskan, teie kõigi suureks kasvu ootan,
Julgelt avamas oma tundeid mõtteid Loovalt, mitte võrdlemas,
järgnemas vaid tõele ning sellest ka ise mõtlemas!
Valmis pudi, sama mis uni, ei kedagi ma ei juhi, ega järgne,
lugupeetavuses vaid lõksu tundsin, nii, siis ei poe, sest ilma selletagi,
siiraste naeratus mulle soe, sind kõnetasin, vaid et olla sulle toeks,
Isegi kui lõikasin, isegi kui võikalt kõlasin, oma mõtlust näitasin,
Kuid need vaid hetke mõtted ning ka too hetk nad lõppesid.
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud