Luuletus.ee logo
tsitaat Sa ole lahke, aga mitte libe. tsitaat William Shakespeare

K6x

Sündinud 93' riimi armastama hakkasin 98nda aasta teine pool,
Kui onu Ain mulle kasseti oli toond,Esimese riimi kirjutasin kui olin kolmteist,
internaadis milleks on ala kool, kütkestab endiselt mind vool,
see kuidas see mu kadunud lapsepõlve uueti loob, see mu ainuke,
vanemlik hool, isa polnd, ema oli valelik hoor, kodust välja kui 15,
ema ja kasuisa ühine soov, jõe kolm, kus iga naaber kas bompz,
või oli neil pshühiootiline neuroos, enamik neist surnuks end tänaseks joond,
seina tagant kostus kopsudesse surev, kõrval majas elas karakter tume,
kangiga mu korterisse sisse murdes, peksis mind veriseks üle ukse,
sisse löödud akengi meelde tuleb, detsembri-jaanuari kuudel,
kui torud lõhki külmusid ja koju minna ei julgend, elades mõisavahes,
sõbra Madise juures, keldris, maast madalast selgeks tehti, et peale raha,
siin ilmas midagi ei kehti, ehki seda ma tänini ei usu, kord isegi läksin hulluks,
eluisu rauges ja kõigilt mõistmine puudus, polnud ühtegi suunda, kuhu ma kuuluks,
tööle võeti mustalt kui palgaga peteti, tööd ei antud kui nähti, et pole keskkooli,
kõik mu ümber vahetasid pooli, valetasid, et saada oma doosi, vähese varaga mis oligi,
Minema jooksid, enamik neist tänaseks kas mullas või istub tsoonis, teile tõstan toosti!
tööd tasuvalt sain vaid soniga ambaalidelt, kuuride vahele peidetud oli sajane pakike,
hind polnud kunagi lahtine, ning ei petnud mind enam iialgi ükski "lambi vend" kuigi,
ükskord kui jätsin kogused sahtlisse, oli selle ei keegi muu kui oma vennas tühjaks teind,
suured võlad kaelas, kelleltki midagi ei laenand, kuigi sonides onud ei tulnud naerma,
nägin lõputult vaeva, ning iga päevaga tundus aina rohkem, et endale auku vaid kaevan,
rikkamaks ei saand, silmus tõmbas koomale ja kitsed võisid iga hetk paela panna kaela,
nii, et lips on läbi ja kogu see äri ja need ära tõusnud pätid, kes ise oma käsi ei määrind,
mu teeneid ei väärind, nõnda lahkusin kodust, kolisin valga metsa, kus vanamees,
aasta kümmneid päevast päeva joonud, kui oligi kaine vahest, siis mu enda kasuisa,
ta purju ema raha eest jälle jootnud, ning tsükkel algas uuesti, pidev mõnitamine,
Tänitamine, et ei saa ma kellekski, murdusingi hetkeks siis, kuid siis ka vandusin,
Et ei lähe iial sellesse meele laadi tagasi, veendusin,et valu keskel..oli see ikkagi paradiis,
voodit polnud nõnda möödus elu kas diivanil või põrandal madratsil, kui naise võtsin,
soovitas salamisi ema mul neil, mu juurest minna koju tagasi, Iga naisega sama viis...
mida näen kui vaatan tagasi.

50
SAADA LUULETUS SÕBRALE 🠓
Loe järgmist luuletust
Vali teema: Luuletusi, mis on selle luuletuse sarnased ja mida sa pole veel lugenud, meil kahjuks ei ole
Vali suvaline
M K

Mäster Kuus
http://www.luuletus.ee/user.php?id=142098

Kommentaarid
Info
  • Autor: Thoth (M K)
  • Lisatud: 20/09/2020 15:20
  • Kategooria: Vabavärss
  • Vaatamisi täna: 127
  • Vaatamisi kokku: 925



Privaatsuspoliitika



Lisa enda luuletus
      Unustasid parooli?