Rahu

Värsil millel tunded,
pärib mis on puhkend,
mis lahti tegi uksed
Kas mind kuuled?
Kas näed, mis mu käed,
toond su juurde, liikuma,
Tasaselt kiikumas, edasi tagasi,
ühe sama silmapilguga,
kiindumas...

Et leida mis juhtus jõe tänav kolm,
jõe tänava norm oli et teen terve,
Ja siis veel pool, koht teisel pool sood,
käes noos, väed toob, näe rool,
jälgi kuidas silmapiiri tagant loob,
uue, kui gaasipedaal põhjas kulgen,
üle teinud nii vanad kui uued, tugev,
lahti jäid lukust uksed, vabaduse kutsel,
tundes milles muhe, sonisin läbi une,
et koos polnud mu juhe, no kuulge,
poisid ja juba mehed, otsin tundmust,
milles värs oleks ehe, laske mul olla..
Laske mul olla siin ennast eraldamas,
naastes kohta kus korraks keeran maha,
sellelt valulikult halalt, ennast taban,
iga päev mind tapab, öelda tõde jaksan,
ja maski onu kuklalasku ei karda,
nad isegi ei tea..millist revolutsiooni,
mu vihikud on kandmas, peidetult,
tagasi kohas kus seigelnud, tegelt mul,
pole tuld, aga siis on mulle meenunud,
et ma ju, üle üldsegi ei suitsetanud,
endaga ei võitle, seemnega ei sõitle,
pole sinust kõrgem, ega võrdle,
kui madal on õige, mõistes, et tõtt teen,
igakord kui avardan luule hõnguse piire,
töötluses kõrvalisi riime, jälgin repliike,
mis silmasid külmaverelisi reptiile, kirge,
piisavalt, et saada sellest siin pilve,
nii, et ära kammib, nii, et särisen kui trammid,
kui edasi rammin, otse su maskiballi,
jään endaks ma, sõnadega mängimas,
midagi pole ütlemas, vaid pühendan,
teadvuse sellele, et see mind ühendaks,
muusikaga mis ülendas, mis igast kategooriast,
su allegooria, vajab loojat, mul paar omat,
kellel kõik loksub paika omal kohal, kui mõistab,
kui osav, on see mis isegi ei tormand, kuid koostab,
alati jooksva, muliseva puhta vee, selge see,
hetkest hetke kulgeb meel, mind palun nuhelge,
oma uhketel, pool julgetel, kujutlustest tulenend,
suhetel, mida te kusete, armastan väljakutseeet,
ära mind palun loe, ma olen peast soe, nii soe, et
südamele kohe tekitan elektri, särtsu miski mis,
Külmaverelistele reptiilidele ei meeldi..sest siin,
ei kehti ükski autoriteetki, ega peedik, kes lugeda veerib,
või pasapeetrid, kes kelkind, et neil on rohkem leeki,
piisab paarist minutist ja kasvõi otse eetris, perfektse
valmis keetsin, ketran ja kerin, eeldan, et vehin,
kogu kremplil, nii hullult sisse, et ninast väljas on veri,
sest see hääl- jah see südame hääl, millel pühendumus,
ridvana on käes, nõnda valmib iga päev..taevases väes..
vaevalt korda see sul läheb..

Värss millel tunded,
pärib mis on puhkend,
mis lahti tegi uksed
Kas mind kuuled?
Kas näed, mis mu käed,
toond su juurde, liikuma,
Tasaselt kiikumas, edasi tagasi,
ühe sama silmapilguga,
kiindumas...
Värsil millel tunded,
pärib mis on puhkend,
mis lahti tegi uksed
Kas mind kuuled?