metsise laul
ma ei taha äkki teada mis on kell
sest liiliatel kroonid paokvel
sest karikakar õitseb aia taga
ja nõmmeliivatee ei enam maga
ma ei taha enam teada mis on kell
sest põdrakanep ootab küngastel
sest rauarohul mulle valmis rohi
seda ühes tuua vihmaga ei tohi
ma ei taha muide teada mis on aeg
sest päike ju ei paista kogu aeg
männikäbidel on taas kord lahti huuled
ja ristikpõllul juba külas tuuled
ma ei taha üldse teada mis on aeg
sest pilvepatju täis on taevalaed
sest paplid aina pudistavad sulgi
ja kaselitreid sajab jälle alla hulgi
ma ei taha enam teada mis on kell
sest jooksuaeg on mõnel emasel
juba mutukatel seljas paariline
mõtlen
kas või kohe üht neist päästma mine
sest
ma ei taha teada millal jälle tuled
mu oma aja taas kord pihku suled
mu elu suunad väljast sissepoole
haarad prossiks enda olemise loole
ja ma ei taha enam teada kauaks jääd
lubades et varsti jälle näed
olen metsistunud nagu loom või lind
ma ei teagi kas veel ära tunned mind
nii
ma ei taha enam teada milleks jääd
jälle lubades et varsti-varsti näed
olen tõesti metsistunud nagu lind
ja ma ei teagi
kas veel ära tunnen sind
Sanya
Järgi luuletajat
