Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu

Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu,
Päikese rammul, käimas su kannul,
Teadmised taevasse vaadates saanud,
Massi hüpnoos igavesel retkel ei saatnud,
Reaalsusest ja tegelikkusest saanud saatus,
Kui tehti mida õigeks peeti, mitte mida tahtnud,
Häält kostumas seest tasaselt kuulatan,
Kriban värssi ja ta sulle puhtana ulatan,
Midagi muutmata, Minasid tundmata,
Nähes Midagi Enamat kõige tuumana,
Midagi Elavat, vaatamas meid ja Ta kurvastab,
Nii palju valesid, Nõnda palju endale te lubamas,
Kui su silmad näeksid sama mida mina; sa kurvastaks,
kuid nüüd tead, mida ei saa ja mida muuta saab,
Peab juurde õppima, peab juurte juurde kõndima,
aja maha võtma ja olema mõtlik taas, kõrgelt kukkudes,
nördimas, nägematta kuidas kuu ja tähed, me kannul,sörkimas,
tänamatta igat päeva, millest vaimule sööki saand, röökimas,
juurde ahnusest, minnes aina kurjemaks, ürg lätet enam ei tunneta,
Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu, käimas su kannul,
Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu, päikese et näeksid,
süda taevasse pannud, vabaduse andnud, et saaksid tõtata,
unustada ja jääda kõigile jalgu, ärgata veel ei tahtnud,
Ära küsi mis on saanud.. Ise peab looma, juurde ei palund,
sügav ühendus kõige elavaga, niidistiku raja, mütseel,
mis pugemas mu naha alla, et eoseid levitada, iga kord,
kui oma laulud kuuldavale kannan, juurde vaid annan,
samaks saamas, Üks mis kõik enda embusesse haarand,
Iga tahu, iga valu, talun; sest Isa on saabund,
mina-rahu, silma alus, tume, sest kõik on lahus,
samas nii lähedal, et võin su parfüümi õhus veel tunda,
kui tasaselt kuulan, su hääl veel kõrvades undab,
maitse kibe, soovitab koostist kogu keedisel muuta,
ei ühtegi sõna üle su huule, tekitab soovi pastakas heita nurka,
Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu, käimas mu kannul,
ei ühtegi õnnist hinge, ei ühtegi varju, Kolmteist täiskuud,
ja üheksa sammu, väitmas mulle vastu, väitmas mulle vastu..
et korra vaid elus armun, tal minna olin lasknud, kaugelt silman,
ta kasvu, piinatud hing kes kujutlustest iial ei taastu, võrdluses,
kõigiga, kuniks see soe süda jahtub..
See on sulle; mu kaunis luule; See on tunne; mida ma kuulen;
Kui mõtlen siirusele truule; See on sulle; mu kaunis muusa;
see on kurb hetk; kui mina olla julgen; silmad sulgen; kunstiteoseks;
põimub muster, ehk vaid kustunud leek, untsu läinud teel,
ei keegi su tavaline-tavaline mees, Kellel tavalised ideed; ehk mõistab;
su hing-kui kasvad iseeneseks, seistes su ees, vaid su enese peegel;
see mu igikestev reegel; leida meetmed, mis kiirgaks ausust ja seda;
mis on teegelt.