Sulle
Leidnud oma tee, leidnud oma kursi,
Peitnud oma ideed, varjanud pulssi,
mis saabuvad siis kui end üks kõigiga tundsin,
kuid tuul viis iga pettekujutelma, ei tea mida teha,
ei pea õigeks üht ega teist, kuid midagi ei keeland,
hoiatan vaid, et igal teol tagajärg, et sa, teaks ka,
sind oli hoiatatud, südame tuksel mille looja andnud,
soe teie kõigi vastu, kui ainult, ei aja välja vahtu,
sogaseks ajamas selget vett, oodates, antud veel üks hetk,
mis veste on teind, et äratada neid, kes eraldand ennast..meist,
Ei leia ma mida otsind sa, ei saa teda sulle ka siis ulatada,
muutmata rada, sest nüüd tean, kõik see mida südamel kannan,
on saanud mulle armsaks, kasvatas mind igal haaval, igast draamast,
õppisin midagist, mis soovib naasta, kas kordki mind veel vaatad,
ja tunned seda sama.. kuulatan veel korra, mudasel teekonnal,
kus vaevalt leian omale koha, nõnda elementide vallas,
tuule räsitud, teie ärist pärsitult, valulik naeratus, ainsaks maskiks mul,
kindlasti on ka valus sul, kes meist siit tegelikult poleks kurb?
iga hetkega teada oleva lõpp on lähemale tulnd, rinnus teen tuld,
ma paluksin vabandust, kui ma ei näeks und, läheb minuti järel tund,
mööduvad kõik kolmteist kuud, otsisid ja leidsid...kuid ei kedagi uut,
vanad luulud, keegi sind tegelikult ei kuulnud ega ka päriselt uskund,
tõrvikud tagasiteel kustunud.. See mis on- on mulle piisavalt,
silmad selgeks südame virgeks tegid pi-sa-rad,
piisad, niisutavad kuivand maad, olen teie kõigi ma...taas,
tunnete keerukus, mida sõnadesse ei saagi kunagi..tõl-ki-da.
Järgi luuletajat
