Vaikus
Ei kannata su vaikimisi enam,
kõrvus on see kogu aja,
õhtul silmadki kui sulen,
karjuv vaikus kaasa tuleb,
uneski näen, kuulen vaikust,
ärgatagi enam ei julge,
vaikusest vaikusesse.
Vaikus koormaks on vaid mulle,
vaikimine vaevab sind,
räägi,karju puhtaks süda,
kord tuleb vaikus niikuinii.
Tean,et lähed mööda tundmatut rada,
aga mida kõike tunneb minu süda,
kas see sind ei huvitagi?
Räägi,karju kõik hingelt ära,
nii sa ennast leiadki.
24
07/10/2020
Elu
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud