Pettus
Ärkasin täna kui sombune ilm,
eile veel petsid mind,
mu sinisilmsust kattis
su valede loor,
kätt südamel hoides
tõotasid sa,
ei iial sind jäta,
mu armastus sa.
Pisarad silmis,
tõotasid veel,
kui truupeni sitsis
olid mu ees,
sõnu kui pärleid,
pillasid suust,
lubades mulle tähti ja kuud,
nüüd taiplikuks muutund mu meel.
Valedevõrku kui lindu puuri,
püüdsid sa mind.
Punusid võrgu nii tugeva,
vale armastus vandega,
oh, lase mind lahti,
sa piinad ju end,
oh, lase mind lahti
ja unusta mind!
2
08/10/2020
Armastus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud