Harakas
Harakas otsis vara,
näppas siit ja sealt,
ka hõbelusika viis ära,
otse taldriku pealt.
Kullast ehteid jahtis,
kulda armastas,
kõik need pessa tassis,
ehtis ennast seal.
Kädistas ja keksis
ühe jala peal,
kulda maha rapsis,
harksaba pealt,
oma sulestikku vist-häbenes,ei tea.
Harakas on edev
ja ei taipagi,
et tarkust tal ei ole,
mitte raasugi.
23/10/2020
Varia
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud